EESTI POKSILIIDU (EPL) Põhikiri
Allpool on välja toodud mõisted käesoleva põhikirja tähenduses:
World Boxing – World Boxing (edaspidi WB) on liikmelisusel põhinev
rahvusvaheline poksi spordiföderatsioon.
European Boxing – European Boxing (edaspidi EB) on Euroopa kontinentaalne poksi spordiföderatsioon, mis tegutseb ülemaailmse organisatsiooni World Boxing koosseisus.
Ametlikud isikud – juhatuse liikmed, komisjonide liikmed, kohtunikud, treenerid, instruktorid ja teised isikud, kes vastutavad WB, EB, Rahvusliku
Föderatsiooni (Eesti Poksiliit) või klubi (EPL liikmesklubid)
korralduslike ja haldusküsimuste eest.
Poksija – kõik poksijad, kellele on treeningu- ja võistlusloa (poksija litsentsi) andnud Eesti Poksiliit, s.t. poksija litsentsiks on Eesti Poksiliidu
poksija raamat, kuhu on märgitud litsentsinumber.
CAS – Court of Arbitration for Sport ehk Spordiarbitraažikohus, ehk
rahvusvaheline vahekohus, mis lahendab spordiga seotud vaidlusi –
nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil.
WADA – World Anti-Doping Agency ehk Maailma Antidopinguagentuur on
sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on võidelda
dopingu kasutamise vastu spordis ning kehtestada ja ajakohastada
Maailma Antidopingukoodeksit (World Anti-Doping Code).
Eesti Olümpiakomitee – Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) on Eesti spordi katusorganisatsioon, mis tegeleb tippspordi arendamise, noortespordi kandepinna laiendamise ning liikumisharrastuse edendamisega, väärtustades ausa mängu reegleid. Samuti vastutab EOK Eesti koondise lähetamise eest suve- ja taliolümpiamängudele ning noorte
olümpiavõistlustele.
International Olympic Committee – International Olympic Committee (IOC) ehk Rahvusvaheline Olümpiakomitee (edaspidi ROK) on rahvusvaheline organisatsioon, mis juhib ja koordineerib olümpialiikumist maailmas ning korraldab olümpiamänge.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Poksiliit (edaspidi EPL või Liit) on avalikes huvides ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on poksi arendamine Eestis. EPL on loodud Eesti mittetulundusühingute seaduse alusel. Liit, ühendab poksi edendamiseks ja koordineerimiseks Eestis poksiga tegelevaid spordi- ja poksiklubisid.
1.2. EPL-il olümpiapoksi (amatöörpoksi) juhtimise ainupädevus Eesti Vabariigi territooriumil.
1.3. EPL on WB ja EB liige.
1.4. EPL-il on oma sümboolika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
1.5. Mis tahes õigused, mis tulenevad EPL võistluste või muude EPL ürituste korraldamisest või kaasnevad nendega, kuuluvad EPL-ile. Nendeks õigusteks on muu hulgas EPL võistluste ja üritustega seotud rahalised õigused, meediaõigused (sh tele-, raadio-, interneti- ja multimeedia õigused), reklaami-, turustus-, autori- jm õigused).
1.6. Liit juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja õigusaktidest.
1.7. Liit tegutseb kooskõlas WB Põhikirjaga, Põhimäärustega, Tehniliste ja võistlusreeglitega, WB Eetikakoodeksiga, WB Distsiplinaarkoodeksiga, WB Protseduurireeglitega ja WB Antidopingu Koodeksiga.
1.8. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu põhitegevus ega eesmärk. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaga oma vara või tulu asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele.
1.9. Liit on 1910. aastal asutatud Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liidu (EKRAVE Liit) õigusjärglane.
1.10. EPL ametlik ja töökeel on eesti keel.
2. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS
2.1. Liidu tegevuse eesmärgid on:
2.1.1. Poksi arendamise kaudu tipp – ja võistlusspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas.
2.1.2. Poksi kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning Liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste
loomine.
2.1.3. Eesmärkide täitmiseks liit:
2.1.3.1. Koondab ja ühendab poksiga tegelevaid spordi- ja poksiklubisid;
2.1.3.2. Propageerib poksiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu Liidu tegevusse poksist huvitatud isikuid, eelkõige noori ja toetajaid;
2.1.3.3. Arendab aktiivset tegevust poksi propageerimiseks ja rahva huvi tõstmiseks selle vastu;
2.1.3.4. Korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, koostab Liidu edetabeleid, määrab Liidu esindajaid rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja Liidu võistluste juhendeid, hangib klubidele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treeneridjuhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma liikmeid ning toetajaid;
2.1.3.5. Korraldab Liidu tipp- ja võistlussportlaste võimaluste-kohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest poksivõistlustest;
2.1.3.6. Arendab koostööd poksiga tegelevate Liitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal poksi edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
2.1.3.7. Viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;
2.1.3.8. Autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.
3. LIIDU LIIKMESKOND
3.1. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud – mittetulundusühingutena tegutsevad spordi – ja poksiklubid, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt
Liidu poksialases tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Liidu liikmete põhikirjad peavad olema kooskõlas käesoleva põhikirjaga ja WB eeskirjadega. Liidu liikmesklubi liikmed saavad kuuluda Liitu ainult oma klubi kaudu. Liikmesklubide füüsilisest isikust liikmed võivad moodustada Liidu raames kogusid või ühendusi eriala, huviala või muu tunnuse järgi.
3.2. Liidu missiooni täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks võidakse moodustada toimkondi ja komisjone Liidu liikmete poolt esitatud isikutest. Liidu toimkonnad ja komisjonid ei ole juriidilised isikud ega Liidu osakonnad. Toimkondade ja komisjonide struktuuri ning koosseisud kinnitab Liidu juhatus.
3.3. Liidu liikmeks astumise kord:
3.3.1. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise kuupäevast. Vastuvõtmisel tasub liige sisseastumismaksu ja jooksva aasta liikmemaksu (edaspidi koos nimetatud liitumismaks) 15 kalendripäeva jooksul arvates otsuse teadasaamisest. Kui mittetulundusühingut EPL liikmeks vastu ei võeta, siis liitumismaks tagastatakse.
3.3.2. Liidu liikmeks astumise avalduse juurde lisatakse:
3.3.2.1. õpilaste ja litsentseeritud treenerite nimekirja (lisanõue: klubil peab olema vähemalt üks litsentseeritud poksitreener, kellel on kehtiv Eesti kutsetunnistus, mis on väljastatud Eesti Olümpiakomitee (EOK) poolt);
3.3.2.2. Liidu juhatus võib erandkorras otsustada anda klubile mõistliku tähtaja litsentseeritud poksitreeneri (EOK kutsetunnistusega) leidmiseks ja registreerimiseks. Tähtaja andmise eelduseks on, et klubil on juba esitatud avalduse liikmeks astumiseks, ta osaleb aktiivselt Liidu tegevuses ning on võtnud endale kohustuse nimetatud tingimus ettenähtud tähtajaks täita. Kui klubi ei täida nimetatud tingimust tähtaja jooksul, võib juhatus tema liikmeks vastuvõtmisest keelduda või liikmelisuse lõpetada;
3.3.2.3. treeningtundide läbiviimiseks kasutatava saali andmed ja tunniplaani (noored, täiskasvanud ja soo (naised-mehed) kaupa eraldi);
3.3.2.4. põhikirja (eesti keeles);
3.3.2.5. äriregistri väljavõtte (nn b-kaart);
3.3.2.6. sisseastumismaksu ja liikmemaksu tasumise kviitungit.
3.4. Iga-aastase liikmemaksu tasumise tähtaeg on 31. jaanuar. Selleks kuupäevaks liikmemaksu mittetasunud klubi esindajal ei ole koosolekutel hääleõigust ja tema tegevus Liidus peatatakse.
3.5. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel juhul kui säilib registrikood ja tegevusala.
3.6. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast 2- kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamisetähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
3.7. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liidu mainet või tekitanud varalise kahju või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte. Liidust väljaarvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest teatada kirjalikult. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on
õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt. Liige võib juhatuse otsusega välja arvata ka juhul, kui ta ei täida talle juhatuse poolt antud mõistliku tähtaja jooksul nõuet omada vähemalt ühte EOK kutsetunnistusega litsentseeritud poksitreenerit.
3.8. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Klubil või ühendusel, kelle liikmelisus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
3.9. Liidu liikmeskonnas tekkinud vaidlused antakse lahendamiseks Liidu
Distsiplinaarkomisjonis. Liidu Distsiplinaarkomisjoni poole on apellatsiooni korras võimalus pöörduda kõikidel Liidu liikmetel, kelle arvates nende õigusi või huve on rikutud või kahjustatud Liidu või tema liikmete poolt.
3.10. Liidu liikmetel on õigus:
3.10.1. Osaleda ja olla esindatud Liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
3.10.2. Kasutada Liidu poolt loodud sportimisvõimalusi vastavalt Liidus kehtestatud
korrale;
3.10.3. Osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud Liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
3.10.4. Esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
3.10.5. Kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja vara;
3.10.6. Liidust välja astuda;
3.10.7. Kaitsta oma õigusi Liidu Distsiplinaarkomisjonis.
3.11. Liidu liikmed on kohustatud:
3.11.1. Järgima Liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
3.11.2. Arendama ja harrastama poksi selliselt, et esineda edukalt WB, EB ja Eesti Poksiliidu poolt korraldatavatel võistlustel;
3.11.3. Osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
3.11.4. Tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
3.11.5. Kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
3.11.6. Hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Teisi kohustusi Liidu liikmetele saab kehtestada Liidu üldkoosolek ja Liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusolekut.
4. LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE
4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõikide Liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad Liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/3 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette
teatama kirjalikult kõigile liikmetele vähemalt 14 kalendripäeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
4.2. Vähemalt 1/5 Liidu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Liikmed võivad üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui üks nädal pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
4.3. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist põhikirjas sätestatud korras.
4.4. Liikmed ei või üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on kirjeldatud õiguse alusel nende ettepanekul juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele põhikirjas sätestatud korras teatatud.
4.5. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või Liidu muu organi ) pädevusse.
4.6. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.6.1. Põhikirja ja Liidu eesmärkide muutmine;
4.6.2. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
4.6.3. Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksu määra kehtestamine;
4.6.4. Majandusaasta aruande kinnitamine;
4.6.5. Liidu presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;
4.6.6. Liidu presidendi ja juhatuse liikmete valimine, audiitori või revidendi määramine;
4.6.7. Juhatuse liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
4.6.8. Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõiguse koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
4.6.9. Üldkoosolek teostab järelevalvet finantstegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab ta audiitori või revidendi. Juhatus peab võimaldama audiitoril/revidendil tutvuda kõigi auditi/revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.
Audiitor/revident koostab auditeerimise/revideerimise tulemuste kohta järeldusotsuse, mis esitatakse koos tegevus- ja finantsaruandega üldkoosolekule.
4.7. Üldkoosolekut juhatab liikmete poolt kinnitatud koosoleku juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Juhul kui kasvõi üks üldkoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, otsustab üldkoosolek hääletamise teel, kas vastava päevakorrapunkti osas viiakse hääletus läbi avalikult või salajaselt. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle
osa ärakirja. 5 kalendripäeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. 7 kalendripäeva jooksul arvates protokolli kättesaamise hetkest on liikmetel õigus esitada oma märkusi. Hiljem esitatud märkusi arvesse ei võeta.
4.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid
vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole
üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud kõik Liidu liikmed.
4.9. Iga üldkoosolekul osaleva liikme esindaja omab ühe hääle ja realiseerib oma õiguse hääletada liikme poolt määratud hääleõigusliku delegaadi kaudu. See delegaat peab kuuluma liikmeskonda, keda ta esindab ja kes on määratud liikme kompetentse organi (juhatuse) poolt ja omab selle organi allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud lihtkirjalikku volikirja. Liikme
poolt määratud esindaja peab viibima kohapeal. Üks esindaja ei või volituse alusel esindada korraga rohkem kui ühte liiget.
4.10. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liidu liikmete nõusolek. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed. Liidu liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
4.11. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja kohta, kui selles on esindatud vähemalt üle poole Liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muutus jõustub selle registrisse kandmisega.
4.12. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või Liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud Liidu liikmete
või Liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
4.13. Liidul on juhatus, mis Liitu juhib ja esindab. Liidu juhatuse liikmete arv on 5-7. Juhatuse liikmete volituste aeg on neli aastat (üks olümpiatsükkel) ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek. Presidendil on õigus esitada üldkoosolekule kinnitamiseks muudatusi juhatuse koosseisus. Juhatuse liige ja president peab olema täisealine, teovõimeline füüsiline isik, kelle eesti keele oskus võimaldab tal aktiivselt osaleda juhatuse töös ja aruteludes, mõista töö- ja erialaseid tekste ja suulisi ütlusi ning esitada ja selgitada seisukohti selgelt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Juhatuse liikmeks või presidendiks kandideeriv isik peab vastama EOK hea juhtimise tava (p. 4.7) sätestatud korrale. Taustakontrolli ja karistusandmete kasutamise kord toimub üksnes seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.
4.13.1. EPL presidendiks kandideerija peab esitama hiljemalt 14 kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist vähemalt viieteistkümne protsendi (15%) EPL liikmete toetuskirja oma kandidatuurile.
4.14. Juhatuse liige peatab oma volitused ja tegevuse koheselt arvates kohtumääruse tegemisest tema süüdistatavana kohtu alla andmise kohta. Volitused taastuvad tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel on süüdimõistetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on Liidul õigus ja kohustus ta juhtorganist
koheselt tagasi kutsuda.
4.15. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks üleseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Häälte võrdsel jagunemisel toimub ümber hääletamine. Juhatuse üheks liikmeks
on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Juhul, kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid. Asepresident valitakse juhatuse liikmete poolt juhatuse liikmete hulgast. Asepresident osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole juhatuse liikmete arvust.
4.16. Juhatuse liikmed esindavad Liitu oma pädevuse piires kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab Liitu ainuisikuliselt.
4.17. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Presidendi tagasikutsumisel astub tagasi kogu juhatus. Presidendi vabatahtliku tagasiastumise korral jätkab juhatus oma tegevust samas koosseisus ning juhatuse liikmetel ei teki kohustust tagasi astuda ega oma volitusi lõpetada. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse vajaduse korral üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele.
4.18. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab Liidu liikmete arvestust ning on kohustatud esitama registripidajale andmed Liidu liikmete arvu kohta.
4.19. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ning vastavalt Mittetulundusühingute seadusele. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud Liidule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud
juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
4.20. Juhatus võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes.
4.21. Presidendi põhiülesanne on EPL tegevuse üldine juhtimine ja EPL esindamine, sh. rahvusvahelistes organisatsioonides ja avalikkuse ees. EPL president juhib EPL juhatuse tööd.
4.22. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
4.22.1. Liidu üldkoosolekute kokku kutsumine ja otsuste elluviimine; 4.22.2. Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;
4.22.3. Liidu finants- ja eelarveküsimuste strateegiline juhtimine ja järelevalve;
4.22.4. Suuremate investeeringute ja kuluprojektide otstarbekuse hindamine ning otsuste tegemine nende rahastamise kohta;
4.22.5. Finantsjuhtimise läbipaistvuse ja vastavuse tagamise seadustele, põhikirjale ning spordiorganisatsiooni headele tavadele;
4.22.6. EPL majandusaasta aruande esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
4.22.7. Võistluste tehniliste juhendite ja muude poksitegevust reguleerivate dokumentide kehtestamine;
4.22.8. Liidu võistluste ja ürituste kalendri kinnitamine;
4.22.8.1. Liidu võistluste ja ürituste kalendri projekti koostab peasekretär koostöös Treenerite komisjoni ja Kohtunike komisjoniga ning esitab selle juhatusele kalendri 1.detsembriks;
4.22.8.2. Juhatus kinnitab järgmise kalendriaasta kalendri hiljemalt 15.detsembriks;
4.22.8.3. Kinnitatud kalender avalikustatakse Liidu veebilehel ja edastatakse liikmetele 3 tööpäeva jooksul pärast kinnitamist. Muudatused lubatakse üksnes põhjendatud juhtudel ja avalikustatakse viivitamata.
4.22.9. Kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
4.22.10. Juhatuse liikmete määramine üldkoosoleku poolt kinnitatud ametikohtadele;
4.22.11. Rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
4.22.12. Liidu komisjonide, toimkondade ja teiste institutsioonide koosseisude ja nende juhtide nimeline kinnitamine;
4.22.13. Liidu komisjonide töökorralduse reeglite kinnitamine;
4.22.14. Välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
4.22.15. Sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
4.22.16. Muud sportlikku tegevust ja ühisettevõtmist puudutavate üldküsimuste lahendamine;
4.22.17. Toetuste ja stipendiumite määramine tippsportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;
4.22.18. Laenude võtmine ja andmine, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade väljaandmine;
4.22.19. Peasekretäri ja komisjonide aruannete ärakuulamine;
4.22.20. Kõikide muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.23. Juhatuse töökorraldus: EPL president juhib EPL juhatuse tööd. Juhatuse koosoleku kutsub kokku ning seda juhatab EPL president. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekust osa võtnud liikmetest. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks
Presidendi hääl. Kui juhatuse liige ei vasta sõltumatuse nõudele või kui mingil muul põhjusel tekib kahtlus tema erapooletuses, on ta kohustatud ennast konkreetse päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest taandama. Juhatuse liige ei tohi hääletamisel osaleda, kui otsustatakse tehingu tegemist tema või temaga seotud klubi ja EPL vahel, samuti kui
hääletusel osalemisega kaasneb või võib kaasneda otsene huvide konflikt. EPL peasekretär võtab juhatuse koosolekust osa hääleõiguseta. Teised isikud võivad juhatuse koosolekust osa võtta üksnes juhatuse nõusolekul. Juhatus võib korraldada ka interneti teel peetavaid koosolekuid. Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokolli märgitakse koosoleku toimumisaeg ja – koht, koosolekust osavõtnute nimed, koosolekul arutatud küsimused ning
vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
5. PEASEKRETÄR
5.1. Peasekretär on Liidu palgaline töötaja, kes tegutsedes põhikirja ja Juhatuse poolt kinnitatud ametijuhendi ning EPL juhatuselt ja presidendilt saadud volituste ja korralduste alusel ning esindab Liitu kõigis organisatsioonides.
5.2. Peasekretäri kandidaadi esitab president ning kandidaadi kinnitab juhatus;
6. LIIDU KOMISJONID
6.1. Liidus tegutsevad alalised ja ajutised (ad hoc) komisjonid.
6.2. EPL-is tegutsevad järgmised alalised komisjonid, mille koosseise, tegevuse põhimõtteid ja töökorralduse reegleid määrab ja kinnitab EPL juhatus:
6.2.1. Kohtunike komisjon;
6.2.2. Treenerite komisjon;
6.2.3. Distsiplinaarkomisjon;
6.3. Lisaks võib EPL juhatus igal ajal moodustada erinevateks ülesanneteks ettenähtud ajutisi (ad hoc) komisjone, mille pädevus määratakse kindlaks EPL juhatuse kehtestatud töökorralduse reeglitega.
6.4. Alalistel ja ajutistel komisjonidel on EPL juhatusele nõuandev roll.
7. LIIDU VAHENDID JA ARUANDLUS
7.1. Liidu vahendid ja vara moodustavad:
7.1.1. Sisseastumis- ja liikmemaksud;
7.1.2. Füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused;
7.1.3. Riiklikud toetused või toetused erinevatelt fondidelt ja sihtasutustelt;
7.1.4. Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
7.2. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele lepingulisel alusel. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
7.3. Liidu majandusaasta algab 1.jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist ning esitab need
üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule asutusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.
8. LIIDU LÕPETAMINE
8.1. Liidu tegevus lõpetatakse:
8.1.1. Üldkoosoleku otsuse alusel, kui Liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on Liidu liikmetele põhikirja punktis 20 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest;
8.1.2. Pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et Liidul on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed Liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
8.1.3. Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
8.1.4. Üldkoosoleku võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid;
8.1.5. Sundlõpetamise korras kohtuotsusega, siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
8.2. Liidu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijatest peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 4.14 ja 4.16 sätestatud korda.
Likvideerijatel on Liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada Liitu ainult ühiselt.
8.3. Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Liidu likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamata teate Liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaolevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb
märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui likvideeritava Liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
8.4. Ühingu lõpetamise korral tuleb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara anda üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute
nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 8.5. Liidu lõppemisel kustutatakse Liit registrist likvideerijate avalduse põhjal. Kui Liidu likvideerijad ei esita avaldust Liidu kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus Liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad Liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse
põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või jaganud Liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.